„Great Taste – Zero Waste“ manifest on tasuta juhend selle kohta, kuidas toidu raiskamist vältida ja jäätmete teket vähendada. See on koostatud selleks, et aidata sul oma kutse- ja majandustegevus uuele tasemele viia. Toidujäätmetes peituv potentsiaal on jätkuvalt suuresti kasutamata. On viimane aeg need ressursid enda kasuks tööle panna, nende abil lisaväärtust luua ja niiviisi suurepäraseid maitseelamusi pakkuda! Eesmärk  Manifesti põhieesmärk on luua avatud platvorm, kus kokad ja gastronoomid saaksid ammutada uusi teadmisi ja inspiratsiooni ning jagada oma parimaid praktikaid toidu raiskamise vastu võitlemiseks. Manifest annab HoReCa sektori (ingl hotels, restaurants, catering – hotelli-, restorani- ja toitlustussektor) spetsialistidele kümme üldist suunist ja üksjagu praktilisi näpunäiteid, kuidas piiratud ressursse täielikult ära kasutada ja samal ajal valmistada toitu, mis maitseb suurepäraselt.  Manifest on loodud koostöös gastronoomia valdkonna professionaalidega. Selles esitatud suunised ja näpunäited põhinevad seitsme Läänemere ääres paikneva riigi ekspertidest koosneva meeskonna teadmistel ja kogemustel. Loodame, et manifest leiab toetajaid ja hakkab oma elu elama. Soovime, et tulevikus oleks enesestmõistetav, et toitlustussektor pöörab igapäevaselt tähelepanu toidu raiskamisele ja vähendab seda ning kasutab kõiki saadusi parimal võimalikul viisil. Isegi väike samm loeb! Saagu toidu raiskamise vähendamine gastronoomide tavapäraseks praktikaks, aitamaks kaasa jätkusuutlikuma toidusüsteemi kujundamisele. 

Toidujäätmed on igasugune söödav toit, mis on toiduainete tarneahelast eemaldatud, et see kasutuselt kõrvaldada (FAO, 2019). Teisisõnu, see on mis tahes toit, mis on ette nähtud inimesele söömiseks, kuid mida selleks ei kasutata.   HoReCa sektoris saab toidujäätmed jaotada köögijäätmeteks (söögi valmistamiseks kasutatud toiduainete ülejäägid) ja taldrikule jäetud toiduks (toidujäägid).     Fakte toidu raiskamise kohta  Hinnangute järgi läheb igal aastal raisku umbes 1,3 miljardit tonni toitu ehk kolmandik maailma toiduvarudest (FAO, 2019). Selle saamise käigus keskkonda paisatud süsinikuheide moodustab umbes 10% maailma aastasest CO2-heitest ehk neli korda rohkem kui lennundussektor keskkonda paiskab. Majanduslikult rääkides võib öelda, et igal aastal jäädakse toidu raiskamise tõttu ilma 2,6 triljonist dollarist (FAO, 2019). Keskkonna seisukohast vaadatuna võib omakorda öelda, et kui toidukadu ja toidujäätmed oleksid riik, oleks see kasvuhoonegaaside heite poolest maailmas kolmandal kohal (Zhongming, 2021).  Lisaks leiti ÜRO Keskkonnaprogrammi 2021. aasta toidu raiskamise indeksi aruandes, et 26% kõigist 2019. aastal tekkinud toidujäätmetest pärines toitlustussektorist. See hõlmab nii majutusettevõtteid kui ka restorane ja muid toitlustusasutusi (HoReCa – ingl hotels, restaurants, catering) (Zhongming, 2021).    Toidu raiskamise põhjused HoReCa sektoris  Toidu raiskamise põhjused on toiduainete tarneahela eri etappides erinevad. Ent enamiku probleemide juurpõhjus on toitlustusasutuste juhtimises esinevad korralduslikud ja ettevalmistusega seotud puudujäägid.   Allpool on esitatud mõningad tavapärased toidu raiskamist soodustavad eksimused (FAO, 2019):  vale prognoosimine: nõudlust alahinnatakse või varudega liialdatakse;   personali vähesus või liiasus: töötajaid on ettevõtte suurust arvestades kas liiga vähe või liiga palju;  puudulik menüü loomine: pakutakse roogasid, mis on liiga keerulised (nt koostise poolest), pole kulutõhusad või ei tekita klientides huvi;  võimaluste nappus köögis ja teeninduses: seadmeid või ruumi on liiga vähe, et toitu tõhusalt valmistada ja serveerida;  eriliste sündmuste või tipptundide arvestamata jätmine, mille tagajärjel teenindamine viibib või teenuse kvaliteet langeb;  turul esinevate suundumuste ja klientide eelistuste eiramine, mistõttu ei suudeta uuendustega kaasa minna ja klientide ootusi täita;  ebapiisav tähelepanu toiduohutusele ja hügieenile, mille tagajärjel võib ettevõtte maine kahjustada saada ning klientidele võidakse tekitada terviseprobleeme;  eelarve koostamisel vajalike kuludega (näiteks seadmete remondi, hoolduse ja väljavahetamisega seotud kulud) arvestamata jätmine;  toiduainete puhul säilivusaja („kõlblik kuni“ ja „parim enne“ kuupäevad) ebaselge märgistamine. 

Gastronoomia valdkonna professionaalidena teame, et iga koostisosa on oluline. Ent maailmas, kus inimesed võitlevad endiselt nälja ja alatoitumusega, ei ole toitlustus- ja majutusettevõtetes esinev toidu raiskamine mitte üksnes majanduslikult kahjulik, vaid on ka ebaeetiline ja ebaõiglane. Ühtlasi on toidu raiskamine selliste ressursside nagu vee, energia ja maa väärkasutamine, mida ei anna kuidagi õigustada.  Toidu raiskamise põhjuseid on erinevaid, kuid paljud neist saavad alguse puudulikust korraldusest ja ettevalmistusest. Ent toidu ebatõhusat käitlemist, ületootmist ja ebatäpset tellimist saab hõlpsasti muuta, suurendades inimeste teadlikkust ja tehes läbimõeldud muudatusi.   Gastronoomide võimuses on olukorda paremaks muuta. Targa planeerimise ja ressursside mõistliku kasutamisega on võimalik töötajad ja külastajad ühele lainele viia. Toidu raiskamist vähendades saab toitlustusettevõte parandada tuntavalt töötajate tõhusust, hoida varud kontrolli all, kahandada kulusid ja kasvatada tulusid ning samal ajal tagada klientidele positiivse kogemuse.  Toidu raiskamise vältimiseks võetavate meetmete eesmärk ei ole sugugi ainult kulusid kokku hoida. Nende abil saab panna aluse kasumlikule ja jätkusuutlikule ärimudelile, mis vähendab keskkonnale avaldatavat kahjulikku mõju ja tugevdab sotsiaalset vastutust.   Ühendagem jõud ja võidelgem sammahaaval toidu raiskamise vastu.   Toit olgu sinuga, mitte prügiga! 

Kas soovite rohkem teada meie veebilehel olevate tingimuste ja selgituste kohta? Vaadake meie põhjalikku sõnastikku, kust leiate kõik vajalikud mõisted. Kliki siia, et uurida nüüd!